22

Ütlemata ülbus, sõnad kinni jäänud neelu

Saatan hakib caesarit, ta teab et ma ei keeldu

Kelle peal on süü, kui kurssi vahetanud veenus

22, mul välja vahetunud meelsus

Lapsest saati maas, kuis väljendan ma vastumeelsust?

Kasvand üles isata, mu kiindumus varieerub

Sammud sinu poole mõjub mulle nagu peetus

Kardan, et nad lahkuvad seepärast kinni kleepun

Eeskujud ümberringi ühte teed on jooksnud

Need silmad peegeldavad, kes on päriselt sest loobund

Sotsiaalne surve leida end,see jooksutab mind kokku

Nad tahavad mu verd, mul üle keha selgrootud

Betoonist horisondi all on kodust jäänud puudu

Võib olla ma ei näe väärtust, kui ma pole seda puutund

Ühe käe haardega neid lubadusi murdnud

Ja mul po' vastuargumente, kuidas mind nüüd kohtled

Lähedus on tekitand mu's paanikatt

Ma vajan umbes 50m ruumi

Et saaks kardinad ma vabalt lasta rippu

Väljapääsud ära kaardistada

Võtta oma patud ja need ükshaaval lunastada

Kuidas peaksin elama, kui uusi asju avastan ma

Endas igapäevaselt, ma vist jätan jumalaga

Taevaväravaid on pakutud, ma tunnen end nii rumalana

Ma ei tea ühtki indiviidi, kellega saaks samastuda

Sõnad minu suust, mis nad kipuvad aint' kallutama

Ja siis nad imestavad miks ma sillad tahan tuhastada

Aeg läheb kiirelt, pole õe tütart kuu näind

Topelt tunnid nädalas, see ongi minu kuu käik

Võitluses ma endaga ja mul ei ole tõestada

Ma viin ennast sinna, et ma saaksin selle hingelt ära

Tuhaplokist seinad, ma ei näe isegi sealt üle ääre

Silmad räägivad a paljudel on pandud pähe läätsed

Nad ei tea mis tähendab, kui taldrikul on ainult jääke

Iga samm on kirjutatud, pool elu matnud häälde

Külmapõletused, ma olen mängus karastunud

Ma tean nad switchivad, ma olen ammu valmistunud

Levelid mis taban, pilgud minu poole kibestunud

Aastaid pannud sisse miks nad vaatavad mind üllatunult